Hommik algas kell 9 liturgilise palvusega Kokshaga kaldal Vene Õigeusu Jumalaema kirikus. Teenis Marimaa ja Joshkar-Ola peapiiskop Joann. Kuldsetes kuubedes vaimulikud liikusid väikeses kabelis väärikalt ringi, loeti Jumala sõna nii kirikuslaavi kui ka mari keeles, kasutades äsjatrükitud Uut Testamenti. Kirjakohaks oli, kuidas Jeesus teeb puhtaks 10 pidalitõbist.( Luuka 17:11-19) Suitsetati viirukit, Vladõka-kirikupea pööras kolm korda ennast näoga ka meie poole ja soovis rahu: „Mir Vam!“
Kell 10.00 algas Tshavaini nimelises Maride Rahvusraamatukogus marikeelse Uue Testamendi ,,U Sugõn“ pidulik esitlus. Kohal olid tõlkijad Leonid Jandakov, Tiina Ollikainen ja palju-palju muid, kelle abita ei oleks see raamat ilmavalgust näinud.
Uut Testamenti on püütud ka varem niidumari keelde tõlkida. Tõlked olid algelised ja nendes oli palju kirikuslaavi sõnu. 1986. aastal Stockholmis trükitud Uus Testament „Novõi Sovet” oli samuti täis venekeelseid sõnu.
Proovitõlkeid evangeeliumidest olime saanud juba mitmeid aastaid kasutada. Kui alustasime 1993. aastal marikeelset kogudusetööd, siis oli marikeelset materjali väga vähe ja sageli tõlkisid koguse inimesed ise jumalateenistusel kirjakohti mari keelde. Esimesteks tõlkijateks noores luterlikus koguduses olid Mari Ülikooli professor Valeri Patrushev ja keeleteadlane Valeri Vershinin. Hiljem tuli kirikusse kirjanik ja poeet Gennadi Aleksejev, kellest sai kirikuraamatute ja vaimulike laulude kirjutaja ning tõlkija. Tema on nüüd marikeelse luterliku koguduse ,,Sorta“ (Küünal) vaimulik Lupersola külas Sovetski rajoonis.
Väikene saal oli rahvast täis, inimesed seisid seinte ääres televisioonikaamerate ja raadioreporterite vahel. Laulis õigeusukiriku koor.
Esimese tervituskõne pidas peapiiskop Joann, kes kinnitas: ,,Kõik rahvad peavad kuulma Jumala Sõna oma emakeeles“. Ta võrdles Jumala Sõna kaheteralise mõõgaga ja meenutas Jeesuse sõnu: ,,Mina olen tee tõde ja elu ja keegi ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu“. Joann tänas kõiki, kes on Mari rahva valgustamisele kaasa aidanud. Ta tuletas meelde, et Jeesus on sama, kes 2000 aastat tagasi ning tahab ka täna mari rahvast Igavese Tõega valgustada. Ta soovis rohket Jumala õnnistust kõigile saalisviibijatele ja kõigile, kes olid kaasa aidanud Jumala Sõna trükis ilmumisele, nii et seda võis täna inimestele kingituseks jagada.
Järgmiseks pidas tervituskõne Marimaa valitsuse nimel rahvastiku-, trüki- ja kultuuriminister Mihail Vasjutin, kes märkis: „Täna on pidupäev. Neli aastat on Marimaa valitsus teinud koostööd Vene Õigeusukirikuga kirikute taastamiseks, et inimesed ei tegeleks igasugu tühja-tähjaga“. Ta kutsus kõiki kaasa aitama ajalooliste kirikuhoonete ülesehitamisel ning väljendas heameelt, et kuulis täna esimest korda Jumala Sõna mari keeles. Ta tänas valitsuse nimel abilisi Soomest ja Rootsist.
Kolmas ettekanne oli Marimaa haridusministrilt Galina Shvezovalt. Minister kinnitas: ,,On äärmiselt tähtis, et koolides õpetatakse Jumala Sõna. Oleme täna valmis viima Jumala Sõna meie lasteni“.
Imeline! See, mille poole me oleme 15 aastat püüelnud, on täna mari intelligentsi ja televisioonikaamerate ees välja öeldud: Jumala Sõna on tähtis! Jumala sõna peab kuulutama!
Mari Ülikooli professorid Sergei Starikov ja Ksenofont Sanukov väitsid oma ettekannetes, et
marid olid paganarahvas, kuna õigeusu kirikutes kasutatakse kirikuslaavi keelt ning marid ei võtnud seda kirikut omaks. Enne oktoobrirevolutsiooni oli olnud 114 marikeelset vaimulikku raamatut. Tsiviliseeritud on ainult see rahvas, kelle keelde on tõlgitud Jumala Sõna!Mari rahvusest õigeusu vaimulik Nikolai Tshzaev kirjeldas, kuidas ta oli kiriku esindajana neli aastat korrigeerinud ja parandanud Leonid Jandakovi tõlget õigeusu traditsioonidest lähtuvalt. Ta toonitas ka, et Jumala Sõna on vaja kohustuslikku kooliprogrammi sisse viia: koolides, kus seda õpetati, vähenes kuritegevus 10%.
Lõpuks anti sõna ka sponsori rollis olnud Soome Piiblitõlkimise instituudi Soome-Ugri filiaali direktorile Anita Laaksole, kes õnnitles Mari rahvast, tänas, et oli suur Jumala kingitus teha tõlkijatega koostööd ning toonitas, et õnnis on inimene, kes käib Jumala sõna näidatud teed.
Põhilise töö ära teinud mari tõlkija Leonid Jandakov (pildil) ja soomepoolne juhendaja ning abistaja Tiina Ollikainen meenutasid 16 aastat, kuidas nad õlg-õla kõrval töötades püüdsid leida sobivaid sõnu, et Piibel tuleks maridele omases keeles.
Piduliku tseremoonia lõppedes said kõik osavõtjad kingituseks kaasa trükivärvilõhnalise raamatu ,,U Sugõn“.
Peapiiskop oli korraldanud oma peakirikus tähtsamatele külalistele piduliku lõunasöögi ja nii pääsesime ka meie Juhaga uhkemate hulgas kuninglikule pidusöögile.
Maslennitsa oli algamas ja nii oli pidulaual kümneid eri sorte kalaroogi ning puuviljavaaside kõrval pannkoogid punase kalamarjaga ja soolalõhega ja....
Öeldi palju tooste ning iga pöördumise lõpus lauldi :,,Palju aastaid, palju aastaid, palju armurikkaid aastaid!“
Kui lõpuks pakuti sõna ka teistele, küsisin, et kas naised ka võivad midagi öelda. Vladõka, keda tunneme isiklikult juba 13 aastat, naeratas armulikult ja ütles, et palun väga, naistepäev nagunii varsti tulemas.Selle nalja peale naeratasid heatahtlikult ka kõige süngema olemisega mustakuuelised vennad Kristuses.
Esitlesin ennast ja oma saatjaid: soomlasest abikaasat Juhat ja idamaride esindajana kaasas olnud meie jutlustajat Bashkiiriast Bahtebaevo külast Mihail Kutlusatovit. Ütlesin, et meid on siin kolm soome-ugri rahva esindajat ja et meie kasutame oma misjonitöös juba 15 aastat samuti mari keelt. Rääkisin ka sellest, kuidas oma misjonitöö algaastatel olime Soome Piibliseltsi töölistena abiks Piiblitõlkimise Instituudi ülesande täitmisel: Jandakov oli just alustanud UT tõlkimisega ja oli vaja kontrollida, kas marid saavad sellest tõlkest aru. Mari Ülikooli professor Ivan Ivanov näitas meile kaardilt mari külasid, kus inimesed veel mari keelt räägivad. Pidime leidma sellistest küladest noori ja vanu, haritud ja vähese haridusega, mehi ja naisi ning andma neile lugemiseks valmisjõutud piiblitekstid. Nemad pidid tõlkima need tagasi vene keelde. Meie viisime tekstid Soome, kus valiti välja sõnad, millest rahvas hästi aru sai ning neid siis kasutati UT lõppvariandis.
Lõpetuseks laulsime kolmekesi ka ühe marikeelse söögipalvelaulu, kus öeldakse, et Issand õnnistaks söögilauda, ühendaks südamed armastusega ja et Sõna, mida Jumal ise meile on andnud, viiks meid elavale usule.
Peapiiskop ja muud külalised olid minu julgustükiga rahul. Tavaliselt naised kirikuisade ees ainult kummardavad või põlvitavad ja paluvad: Batjushka blagoslavi. Mulle on nad isegi kätt andnud.
Saime tutvusi ära kasutades õhtupoolikul otse trükikojast ära tuua 5000st Uuest Testamendist 300 eksemplari Marimaa jaoks ning 300 Bashkiiria jaoks. Vene Õigeusu kirik sai pooled, s.t. 2500 tk. Ülejäänud lubati jagada marikeelsetele koolidele ja külade raamatukogudele. Selle kingituse on kinni maksnud peamiselt Soome luterliku kiriku liikmed oma annetuste kaudu. Jumal neile heldesti tasugu!
Kell 18 toimus juba meie oma kallis mari-vene luterlikus koguduses Mari Kas.
See Mari õhtu oli samuti pühendatud Uue Testamendi ilmumisele mari keeles. Joshkar-Ola Püha Risti kirikussse oli tulnud mitukümmend inimest maalt küladest ja ka linnast. Esimest korda loeti tekste nüüd uuest raamatust. Juha rääkis, miks peame lugema Jumala Sõna ja miks seda on hea ja õige teha emakeeles. ,,Sorta“ koguduse naised Lupersola külast laulsid mari keeles vaimulikke laule. Nende kirevad rahvariided olid nagu lilleväli. Õhtu lõppes pirukate söömisega ja koduteele said kõik kaasa Uue Testamendi.Tänu olgu Jumalale!
