Tervitused Bashkiiria päikese alt! Juba kolmas nädal näitab kraadiklaas varjus üle 30 soojakraadi ja peenramaadele peab kandma vett. Õunapuud ja marjapõõsad on täis vilju ja rahvas töötab usinasti heina- ja kartulimaal. Marju korjatakse ka - mägedelt, kus kasvavad ainult metsmaasikad ja muulukad. Naljakas, et siinses
keeles jagodõ –marjad - tähendavadki ainult neid marju, sest teisi marju siin looduses ei kasva.Käib kõva võitlus Koloraado mardikatega, kellest kartulipõllud punetavad. Kui põlde õigel ajal mürgitatud ei jõuta, on varsti põldudel ainult kolletavad varretüükad - mardikad söövad maapealse osa ära ja kartuli kasvamisel on lõpp. Meie korjame oma väikeselt aiamaalt mardikaid käsitsi, sest ei taha mürki panna.
Elule paneb oma pitseri misjonimaja ehitus. Pildil on ehitajate teepaus koguduse õuel. 6. septembril on planeeritud maja õnnistamine. Ingeri Kiriku piiskop Aare Kuukauppi on lubanud sõita Birskisse, et talitus läbi viia. Tulemas on veel mitmeid külalisi kodu- ja välismaalt.
Teeme mis suudame. Kui Jumal ei ehita koda, siis töölised näevad vaeva ilmaasjata. Tema abi peale meie loodame ja ise anname endast parima.
1-5.07.08: Eestis ristirännakul
Pühapäeval asusin koos noorte misjoniõpilastega: Artjomiga Joshkar-Olast, Annaga Tsheboksarist ja Anna, Sasha ja Maratiga Kaasanist teele Eestimaale, et osaleda Nelja tuule ristirännakul. Noored sõitsid autoga ja mina lennukiga Ufaast Peterburi ning sealt bussiga Narva. Peterburist tulid autoga misjonikursuse juhendajad Tiita ja Pekka Jauhiainenid ja koos nendega Olesja Murmanskist ja Deniss Keltost.
Narva piiripunktis oli meil vastas pastor Jukka Repo, koos sõitsime Narva luterliku koguduse majja. Seal ootasid Maria Repo, õpetajad Villu Jürjo ja Oleg Sevastjanov ning Igor ja Jevgenia Lebedevid Tartust.
Kogudusest sai meile mitmeks päevaks uus kodu. Seal me elasime, sõime ja magasime ning sinna kutsusime tänavatelt venekeelseid inimesi vaimulikele koosolekutele. Noored jagasid
kutseid, mängisid kitarri ja laulsid tänavatel, rääkisid Jeesusest ja palvetasid. Külastasime kirikuhooneid ja tutvusime Narva koguduse tööga. Käisime suurepärase giidi juhendamisel ekskursioonil Narva-Jõesuus. Vaimustunud ei olnud mitte ainult meie kauged külalised, vaid ka mina - elupõlise eestlasena ei olnud ma kunagi sealkandis käinud. Soovitan kõigile minna! Eestimaa on imeline! Narvast jätkasime teekonda Tapale. Külastasime kirikut ja tänutäheks maitsva lõunasöögi eest ladusid meie noored ära kogudusemaja talvepuud.
Vaimulik õhtu toimus metodisti kirikus, mis oli rahvast täis. Oli väga südamlik ja tore. Tänavalgi tuldi tänama ja rääkima oma elust-olust Tapal. Elab ju sealkandis tõesti palju vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, kes vajavad Jumala armu ja hoolitsust.
Tapalt sõitsime Tallinna, kus olime Peeteli koguduse külalisteks. Tutvusime koguduse venekeelse tööga ja vaatasime Tallinna Vanalinna. Kuna oli südasuvi, siis olid kogudused suviselt vaiksed ja rahvas mererannas suvepuhkusel. 2500 km kauguselt Uuralist tulnud noored ei olnud kunagi varem näinud ei merd ega nii vana ja harjumuspärasest erineva kultuuriga linna. Olin õnnelik, et sain olla neile seda ilu näitamas ja üheskoos meres suplemaski käia.
Tallinnast sõitsime meie ristirännaku lõpp-punkti Paidesse. Kogu päeva olid kirikus erinevate rännurühmade ettekanded ja õhtul koos Misjonikooriga evangeelne õhtu. Kiriku ukse ees oli seadnud end sisse laadapäeva rahvas oma müügilettide ja rahvamuusika kontserdiga. Nii said meie Venemaa külalised näha ka Eestimaa käsitöid ja nautida meie rahvamuusikat. Oli vahva ettevõtmine kogu see ristirännak. Aitäh Taevaisale ja korraldajatele!
Meie noored sõbrad sõitsid autoga läbi Soome tagasi koju kuni Uuralini.
23.-29.06.08: Aleksei ning teised mehed
Teoloogiline koolitus on meie üks tähtsamaid töölõike. Kogudusekool on kestnud juba aastaid. Juha on kirjutanud 30 õppetundi vabatahtlike kogudusetöö abiliste koolitamiseks. Praegu on käimas teine aastane kursus teoloogilist baasõpet. Juha annab ka loenguid, õppejõude tuleb lisaks Peterburist ja vahel ka välismaalt. Mina õpetan isikliku vaimuliku kasvamise, palvetamise ja praktilise teenimisega seonduvat.
Kui pühapäeval misjonilaager Marimaal pärast suurt jumalateenistust lõppes, alustasime Juhaga sõitu tagasi Birskisse meie vana Ladaga. Pagasnik oli täis vaimulikku kirjandust ja humanitaarabi. Juha ja Artjom juhtisid kordamööda autot. Mina istusin tagapingil keskel, jalgade all üks kott ja süles teine. Paremal istus Marist pärit ehitusmees Aleksei ja vasakul Birski muusik Vasili, mõlemad poolpurjus. Vasili oli õhtul käinud vaatamas oma vanu muusikutest sõpru ja need olid teda suurest rõõmust kostitanud. Pidime ta ju ikka Birskisse tagasi viima…
Aleksei oli meie kirikusse tulnud juba aastaid tagasi, kui me ehitasime Joshkar-Olas misjonimaja ja raamatukogu. Ühel suvisel päeval tuli ta kirikusse. Nägin, kuidas ta jäi pelglikult ukse kõrvale seisma. Mõtlesin, et jälle üks purjus mees ja keegi ei lähe temaga tegelema. Kõik olid hõivatud ehituse ja vaimulike tegemistega, kõigil hakkas hirmus kiire. Läksin ta juurde ja ta küsis, kas tohib siin palvetada. Vastasin, et tohib küll ja pakkusin, et läheme siis altarile põlvitama. Küsisin, mis mureks. Ta rääkis, kuidas tema elul ei ole mõtet, kuidas ta on matnud oma naise, kasvatanud lapsed ja kuidas on juba mitu korda tahtnud endalt elu võtta. Ta oli kuulnud aga Jumala häält, kes käskis tal kirikusse minna. Tema sõnade järgi oli ta meie kandis juhuslikult ja nii olid jalad ta siia toonud. Palvetasin nagu oskasin ja ta kordas kõik sõnad minu järel, ise pisaraid valades.
Pakkusin talle pärast veel kiriku köögis teed ja siis ilmnes, et ta on ehitusmees. Kutsusin ta meile appi ja nii ta tuligi ja tõi veel teisigi kaasa. Nägin nendega palju vaeva, sest nad elasid kiriku juures ja vahel jõid ning kaklesid. Ehitused said valmis ja mehed läksid oma teed. Mitmetest said meie koguduse liikmed.
Nüüd, kui me olime tulnud Bashkiiriast misjonilaagrisse, olid nad tulnud meid tervitama. Kui rääkisime oma uutest ehitustest, pakkus Aleksei end appi talgutööle müüri laduma. Kuna ta oli parjalt purjus, siis ütles Juha, et kaasa saab ainult kainena. Hommikul oli mees kirikus ja pärastlõunal alustasime teed Birski poole. 700 km tukkusid mõlemad abimehed tagapingil ja kogusid jõudu. Kui me kell neli hommikul Birskisse jõudsime, olid nad juba täis indu oma armuandidega Jumalat teenida.
Juha ütleb, et me peame tegema tööd nende inimestega, keda Jumal meile annab. Tema annab meile ka kannatliku meele ja jõu neid armastada.
Pakkusin talle pärast veel kiriku köögis teed ja siis ilmnes, et ta on ehitusmees. Kutsusin ta meile appi ja nii ta tuligi ja tõi veel teisigi kaasa. Nägin nendega palju vaeva, sest nad elasid kiriku juures ja vahel jõid ning kaklesid. Ehitused said valmis ja mehed läksid oma teed. Mitmetest said meie koguduse liikmed.
Nüüd, kui me olime tulnud Bashkiiriast misjonilaagrisse, olid nad tulnud meid tervitama. Kui rääkisime oma uutest ehitustest, pakkus Aleksei end appi talgutööle müüri laduma. Kuna ta oli parjalt purjus, siis ütles Juha, et kaasa saab ainult kainena. Hommikul oli mees kirikus ja pärastlõunal alustasime teed Birski poole. 700 km tukkusid mõlemad abimehed tagapingil ja kogusid jõudu. Kui me kell neli hommikul Birskisse jõudsime, olid nad juba täis indu oma armuandidega Jumalat teenida.
Juha ütleb, et me peame tegema tööd nende inimestega, keda Jumal meile annab. Tema annab meile ka kannatliku meele ja jõu neid armastada.
Esmaspäeva hommikul olid minul esimesed loengud. Õpilasedki olid pool ööd sõitnud, sellepärast ei olnud esimesel õhtul raske neid magama saada. Õppejõuks oli ajalooprofessor Issajev Peterburi Ülikoolist. Nädal kulus kiiresti ja huvitavalt. Pühapäeval pärast jumalateenistust sõitsid õpilased tagasi koju.
20.-22.06.08: Vajame vaimulikke!
Uurali praostkonna traditsiooniline kokkusaamine on igal aastal jaanipäeva paiku. Venemaal ei ole jaanipäeva tähistamine kombeks ja nii on koguduste aktiivsetel liikmetel võimalik sõita Marimaa pealinna Joshkar-Olaasse, et üheskoos arutada 700 km raadiuses olevate koguduste asju.
Laager toimus Joshkar-Ola kirikus ja paarkümmend külalist oli majutatud koguduse misjonimaija. Päeval olid loengud ja õhtul kontserdid ning vaimulikud koosolekud nii kirikus kui ka maal külades. Palvetati ja lauldi vene, mari, udmurdi, komi, tatari, tshuvashi, soome ja eesti keeles. Tõeline Taevaisa perekond!
Mitmed kogudused on ilma vaimuliketa ja see on pidurdanud koguduste tööd. Ingeri Kiriku Teoloogilisest Instituudist tuleb liiga vähe vaimulikke. Kuna naisvaimulikke meie kirikus ei ole, siis mehi lihtsalt ei jätku. Tublid mehed on juba mujal kuskil tasuvamal tööl ja pereisad ei saa minna neljaks aastaks mitme tuhande kilomeetri kaugusele õppima. Koguduste rajamine on palju lihtsam, kui nende kasvatamine iseseisvalt toimivaks organisatsiooniks. See on nagu laste kasvatamine, vaja on pikka meelt ja kannatlikkust ja palju-palju armastust.
Laager toimus Joshkar-Ola kirikus ja paarkümmend külalist oli majutatud koguduse misjonimaija. Päeval olid loengud ja õhtul kontserdid ning vaimulikud koosolekud nii kirikus kui ka maal külades. Palvetati ja lauldi vene, mari, udmurdi, komi, tatari, tshuvashi, soome ja eesti keeles. Tõeline Taevaisa perekond!
Mitmed kogudused on ilma vaimuliketa ja see on pidurdanud koguduste tööd. Ingeri Kiriku Teoloogilisest Instituudist tuleb liiga vähe vaimulikke. Kuna naisvaimulikke meie kirikus ei ole, siis mehi lihtsalt ei jätku. Tublid mehed on juba mujal kuskil tasuvamal tööl ja pereisad ei saa minna neljaks aastaks mitme tuhande kilomeetri kaugusele õppima. Koguduste rajamine on palju lihtsam, kui nende kasvatamine iseseisvalt toimivaks organisatsiooniks. See on nagu laste kasvatamine, vaja on pikka meelt ja kannatlikkust ja palju-palju armastust.
